|
Post by Christopher Strep on Mar 18, 2009 11:07:19 GMT -5
"Nii kui nii ma pean ju täna siin magama," ütles Chris jonnakalt ja naeratas siis säravalt, kui Lavenderile jälle otsa vaatas.
|
|
|
Post by Lavender G. Strep on Mar 18, 2009 11:10:24 GMT -5
Lavender muigas. ,,Noo, mitte ilmtingimata ju s i i n,'' märkis tütarlaps kavalalt naeratades ning andis Christole ühe põsemusi.
|
|
|
Post by Christopher Strep on Mar 24, 2009 11:44:35 GMT -5
"Kuskohas siis?" küsis Chris ja naeratas, kui Lav talle põsemusi tegi. Siis surus ta enda huuled neiu kaelale ja muigas endamisi.
|
|
|
Post by Lavender G. Strep on Mar 24, 2009 11:47:43 GMT -5
Lavender turtsatas vaikselt. ,,Kuule, minu arust oleks see vist mampsi jaoks veidike ðokeeriv, kui ta koju tulles elutuppa astub ning diivanil enda tütart mingi kuti kaisus näeb, või mis?'' mõmises tüdruk naeratades ning keeras ennast täpselt sedasi, et ta sai kutile otsa vaadata.
|
|
|
Post by Christopher Strep on Apr 22, 2009 10:00:38 GMT -5
Christopheri suunurgad tuksatasid allapoole. "Eks ma lasen siis lahti," ütles ta ähvardavalt, kui Lavlile keelt näitas ja muiates enda käed tütarlapse ümbert ära võttis.
|
|
|
Post by Lavender G. Strep on Apr 22, 2009 10:04:37 GMT -5
,,Ääähh.'' Seda küll Lavender soovinud ei olnud. Jonnakalt huuli torutades, ajas tütarlaps ennast istuli, seejärel püsti, ning kõndis trepi poole, hakates sealt üles enda tuppa minema, parema käega üsna kõvasti käsipuust kinni hoides.
|
|
|
Post by Christopher Strep on Apr 22, 2009 10:09:36 GMT -5
"Nääääh, sa ei tohi veel paljalt ringi joosta. Sa oled haigeeeeeee," venitas Christopher muigega, kui diivanilt püsti hüppas ja tütarlapse juurde jooksis. Seejärel võttis noormees talt ümber kinni ja naeratas võidukalt.
|
|
|
Post by Lavender G. Strep on Apr 22, 2009 10:18:52 GMT -5
,,Ma ei jooksegi. Ma kõnnin,'' vaidles Lavender vastu, nüüd aga nii umbes neljandal trepi astmel seistes, käega endiselt käsipuust kinni hoides, kuid mitte sugugi trepist ülesminekut edasi üritades, nüüd kus Christo käed tema ümber olid.
|
|
|
Post by Christopher Strep on Oct 9, 2009 10:54:18 GMT -5
"Sa oled nii paha," ütles Chris Lav'i kõrva juurde nõjatudes, siiamaani tema ümbert kinni hoides. Ta astus Lav'iga sama astme peale ja pööras tüdruku enda poole, surudes vaid sekundiks enda huuled neitsiku omadele. "Karistuseks," muigas ta lõbusalt, vaadates tüdrukule suurte silmadega otsa.
|
|
|
Post by Lavender G. Strep on Oct 9, 2009 11:10:11 GMT -5
Kui Christo huuled vaid viivuks vastu tema omi puutusid, torutas Lavender mõtlikult huuli. "Karistuseks?" kordas tüdruk küsivalt kulme kergitades, hääles peale küsimuse kõlamas ka midagi mitte nii hästi määratlevat. "Ei, päriselt kaa. Nagu sa ütlesid, ma ei ole veel päris terve ja.." seletas Lave edasi, silmi lae poole pöörates ning ennast ime veidike kõigutades.
|
|
|
Post by Christopher Strep on Oct 9, 2009 11:14:33 GMT -5
Christo naeratas mesimagusalt ja pööritas seejuures ka silmi. Ta hakkas just tüdrukule vastama, aga keegi tegi välisukse lahti ning Christopheri suu vajus mõtlikult kinni tagasi, kui tuppa astus Lavenderi vend. "Väga meeldiv jälle kohtuda," naeratas Daniel neiu vennale ning jälgis teda.
|
|
|
Post by Lavender G. Strep on Oct 9, 2009 11:21:02 GMT -5
"Jorru," pomises Lavender pahurusega, kuid ei liikunud kohalt, kus ta hetkel viibis - trepil, Christo käsi endiselt ümber tema piha. "Oota. Kas sa ei pidanud mitte ootamatult haige olema, Lavs?" uuris Jordan kulme kortsutades oma õde ja Christot silmitsedes.
|
|
|
Post by Christopher Strep on Oct 9, 2009 11:29:39 GMT -5
"Uuhh.. Ta ongi ootamatult haige. Näed.." teatas Christo mürisevalt nagu üritaks kellegi häält järgi teha. "Juba kukub kokku!" hüüdis ta, "ehmunult" enda käed põskedele pannes ja imekerge Lavendri endale sülle krahmates, joostes temaga trepist üles otse neiu tuppa. "Ma olen kangelane. Ma päästsin su sinu venna.. süüdistustest," naeratas noormees võidukalt, asetades neiu voodile pikali.
|
|
|
Post by Lavender G. Strep on Oct 9, 2009 13:32:18 GMT -5
Viimane pilk, mille Lavender oma vennale heitis, näitas, et Jordan oli suu veidi totakalt paokil sinna samma seisma jäänud. Nüüd, kui ta enda toas voodil oli, itsitas tütarlaps vaikselt ja lõbusalt. "Jah, minu isiklik väike batman oled," naeris Lave, veidi istukile tõustes, käsi Chrisi kaela ümber viies ning enda huuli kuti omadele libistades.
|
|
|
Post by Christopher Strep on Oct 9, 2009 13:47:18 GMT -5
"Jaa. Täiesti sinu isiklik batman ja mitte kellegi teise," muigas Christoph lõbusalt ja põimis enda käed ümber Lavli, hoides teda tugevalt enda vastas. Nii, et mitte keegi poleks saanud neiule liiga teha. Ta suudles Gab'i õrnalt vastu.
|
|
|
Post by Lavender G. Strep on Oct 9, 2009 13:52:08 GMT -5
Lavender naeratas õrnalt läbi suudluse, vajudes aeglaselt sellili, käed endiselt ümber Christo kaela. "Teisiti ei saakski olla," mõmises tüdruk viimaks, veidike Christopherist eemaldudes ning talle säravalt naeratades otsa vaadates. Tema pea käis veidike ringi, kuid see oli hea asi.
|
|
|
Post by Christopher Strep on Oct 9, 2009 13:56:32 GMT -5
Märgates Lavenderi veidike uimast pilku, purskas Christo naerma. "Ma ju ütlesin, et ma mõjun sulle halvasti," ütles ta huuli torutades ja seejärel Lavender'le ühe suudluse kinkides.
|
|
|
Post by Lavender G. Strep on Oct 9, 2009 13:58:43 GMT -5
"Yeah," sõnas Lavender ning see kõlas kuidagi ohke moodi. Kui Christo teda taas suudles, sulges tüdruk viivuks silmad, kuid eemaldus siis mõne hetke pärast. "Kuid see on hästi halvasti.. seetähendab, heas mõttes halvasti," pomises Gabs naeratades.
|
|
|
Post by Christopher Strep on Oct 9, 2009 14:01:28 GMT -5
"Kuidas saab olla heas mõttes halvasti?" uuris Christopher taas vaikselt naerma hakates, hellitades taas vaid paariks sekundiks tüdruku huuli.
|
|
|
Post by Lavender G. Strep on Oct 9, 2009 14:04:34 GMT -5
"Selles mõttes, et.." alustas Lavender, kuid peatus, et sellele hetke kestnud suudlusele vastata. "Noh, see ei ole nagu halvasti. Hästi on. Võinoh.." Ta peatus taaskord, kuid seekord oli asi selles, et ta ei suutnud seda mõtet õigesti sõnadesse mõtestada. "Tead, et kui mõte välja öelda, kaotab see tegelikkuses poole oma olemusest," sõnas Lave korraga, huulenurgad veidi üles poole kaardunud.
|
|