|
|
Post by Layla Resist on Mar 18, 2009 7:04:56 GMT -5
Layla jõudis koju. Ta oli surmväsinud ning pahas tujus. Neiu viskas jaki kuidagi suvaliselt esiku lauale ning kingad lihtsalt kusagile nurka. Sealt eadsi liikus ta suurde tuppa ning viskas koti diivanile ning ise maandus selle kõrvale. Istuma. Layla tõmbas näppudega taaskord läbi tuka ning lihtsalt istus seal.
|
|
|
|
Post by Alexander Fithout on Mar 18, 2009 7:44:14 GMT -5
Alexander sammus närviliselt Layla kodu ukse taha. Ta ohkas, kui koputas ja lõpuks end käega vastu ust toetas. "Mida ma talle ütlen?! MIDA MA TALLE ÜTLEN?!" mõtles Alex paaniliselt, kui Layla ust silmitses. "Ja miks ma siia üldse tulin?!"
|
|
|
|
Post by Layla Resist on Mar 18, 2009 7:49:36 GMT -5
Layla oli peaaegu et magama jäänud, kui kuulis uksel koputust. Neiu tõusis ning suundus siis enda välisukse poole. Kui Layla avas selle, ilmus ta näole kerge imestus. "Alex.." pomises ta. Layla ei teadnud, missugust uudist noormees ütlema tuli, seega ei julenud neiu teda veel kallistada.
|
|
|
|
Post by Alexander Fithout on Mar 18, 2009 8:21:00 GMT -5
"Ma pean sinuga rääkima," lausus Alexander, kui Laylale tuimalt naeratas ja närviliselt oma juukseid sasis.
|
|
|
|
Post by Layla Resist on Mar 18, 2009 8:28:03 GMT -5
Layla tundis ära, et Alex on närviline. Seega hakkas ta süda kolm korda kiiremini lööma. "Mhmh" mümises ta, kui noormehe poole vaatas. "Astu edasi" lausus ta vaikselt, kui ukse eest ära tuli, et noormees sisse astuda saaks.
|
|
|
|
Post by Alexander Fithout on Mar 18, 2009 14:32:39 GMT -5
Alexander ohkas sügavalt, kui Layla kodu uksest sisse astus ja oma musta värvi Vans'id jalast kiskus. Ta sammus tüdruku kõrvale, kui nohisedes enda ette vaatas. "Mäletad seda Charlotte't, keda ma sulle ööklubis tutvustasin?" küsis Alex esimese asjana.
|
|
|
|
Post by Layla Resist on Mar 18, 2009 14:57:49 GMT -5
Layla vaatas, kuidas Alex endal jalanõusid jalast võtab. Kuulnud noormehe küsimust, Layla vaid noogutas. "Jah" lausus ta vaikselt, kui pingsalt poissi jälgis. Tütarlaps aimas juba, mis sealt tulla võib.
|
|
|
|
Post by Alexander Fithout on Mar 18, 2009 15:03:41 GMT -5
Alexander kogus ennast veidikene. Ta hingas sügavalt sisse ja seejärel välja hingates küsis ta edasi: "Kas sa tead, et Charlotte on rase? Ei tea?" Vaadates oma pruunide silmadega ringi, ta tundis kohe ära, et ta süda kripeldab, ja mitte vähe.
|
|
|
|
Post by Layla Resist on Mar 18, 2009 15:09:58 GMT -5
Kuulnud küsimust, Layla vaid raputas pead. Ta vaatas imestunud ilmega Alexi poole ning pisarad tulid taas neiu silmadesse. "Ah et pole silmarõõme?" sosistas Layla vaevu, kuna häält lihtsalt polnud. Neiu noogutas vaikselt ning sai aru, mida Alex oli ütlema tulnud. "Palju õnne" lausus Layla siis hetke pärast, kui kergelt naeratada üritas, kuid ei suutnud. Tüdruk kõndis tagasi suurde tuppa ning vajus diivanile istuma.
|
|
|
|
Post by Alexander Fithout on Mar 18, 2009 15:14:20 GMT -5
"Layla!" pomises Alexander, kui tüdrukule järele kõndis ja tema kõrvale istuma vajus. "Layla, saa aru, see, et sinul võibolla minust ükstapuha oli, ei tähenda, et ma ei või kellegiga suhelda enam!" lisas ta vihasemalt. Ta jõllitas teda, "Tuleta meelde oma viimaseid sõnu mulle, kui sa mind maha jätsid. "Tee mis tahad, ma ei taha sind kunagi enam näha." Tuleb tuttav ette? "
|
|
|
|
Post by Layla Resist on Mar 18, 2009 15:59:33 GMT -5
"MINEVIK ON MINEVIK!" hüüatas Layla nüüd vihaselt, kuna kuulis ka Alexi toonis vihastumist. "Ma polegi öelnud, et sa ei või kellegiga suhelda, aga .. aga .. kohvikus .. jätsid mulje, et sul silmarõõme polegi" lausus Layla pisut pahaselt. "Aga mis ma enam teha saan. Sina oled temaga. Palju Õnne teile, mis mul muud öelda on" rääkis Layla, kui nüüd pilgu tõstis ja Alexile otsa vaatas. Tüdruk ei nutnud selle pärast, mis hetkel toimus, vaid sellepärast, et ta üldse noormehe kunagi maha oli jätnud. Muidu poleks seda kõike üldse juhtunud.
|
|
|
|
Post by Alexander Fithout on Mar 18, 2009 16:15:39 GMT -5
"Ei no sorri, et ma ei suutnud sulle olla see, kes sa tahtsid, kui sa ise selle tee valisid!" kihvatas Alexander Layla'le, kui vihaselt tema kõrvalt ära jooksis ja esikusse tormas. Koheselt hakkas ta jalanõusid jalga sikutama. Ta ei kannatanud seda enam.
|
|
|
|
Post by Layla Resist on Mar 18, 2009 16:22:17 GMT -5
"Sa ei saa ise ka aru enam, mis juttu sa ajad" hüüdis Layla siis läbi nutu Alexile. "MIDA MUL ENAM TEHA ON, KUI ÖELDA ET PALJU ÕNNE" hüüdis ta nüüd, kui oli esikus. "SA VIHASTAD SELLE PEALE, ET MA SULLE RAHULIKULT SELETADA ÜRITAN" karjus ta veel "ÜTLE SIIS MIDA MA PEAN SULLE ÜTLEMA?" küsis ta jälle, läbi nutu. Neiu ei suutnud enam, ta kukkus vastu seina toetama ning vajus sealt siis istukile. "Mida sa ütleksid, kui ma saaksin kellegiga lapse?" küsis Layla sosistades, sest hääl oli taas kadunud ja pisarad koormasid neiu silmi.
|
|
|
|
Post by Alexander Fithout on Mar 18, 2009 16:24:55 GMT -5
"Kui sa oleks minust tõeliselt hoolinud, siis sa ei piirduks nende sõnadega," ütles Alexander tõsiselt, kui oli omale jalanõud jalga saanud. "HEAD AEGA!" nähvas Al, kui ukse avas ja selle enda järel ka sulges.
|
|
|
|
Post by Layla Resist on Mar 18, 2009 16:27:31 GMT -5
Layla ajas end püsti ning jooksis siis majast välja, Alexile järgi. Neiu peatas ta. "Ma armastan sind, ma armastan sind elu lõpuni. Ma tahan elu ees, et sa mind võtaksid" rääkis Layla kõik järjest välja, endal pisarad silmis. "Sa oled .. mu ELU" lausus tüdruk siis hetke pärast. Neiu ei teadnud mida rohkemat Alex kuulda tahtis. Neiu võttis kahe käega noormehe põskedest ning suudles siis teda. Nagu vanasti.
|
|
|
|
Post by Alexander Fithout on Mar 18, 2009 16:32:18 GMT -5
Alex suudles Layla't vastu, aga taipas alles siis, mida ta tegi. Ta tõmbas kähku oma pea ära. "Mida sa teed?" küsis Al vihaselt, kui tüdrukule selja keeras. "Jah, Layla, ma tean, et see on raske, MEILE MÕLEMALE, aga ma ei võimalda enam midagi, kui sa koguaeg nii kahepalgeline oled," lisas ta sügavalt sisse hingates.
|
|
|
|
Post by Layla Resist on Mar 18, 2009 16:35:41 GMT -5
Layla raputas vaikselt pead, endal pisarad voolamas. "Ma tean et ma tegin valesti, ma tean seda. Sa ei pea mulle andestama. Ja kui nüüd ütled, et saad isaks.." alustas ta.".. mul pole midagi paremat öelda. Ja kui sa ütled, et peaksin midagi ütlema, siis ütlen kõik välja, mis mul peas on ja see ka ei sobi?" küsis Layla, kui üritas maha rahuneda. "Mida ma ütlema pean?" küsis ta. "Mida ma tegema pean?" küsis ta ka järgmise küsimuse kohe osa, vaadates noormehe selga.
|
|
|
|
Post by Alexander Fithout on Mar 18, 2009 16:42:49 GMT -5
"Olgu, ma saan aru, see uudis kohutab sind, aga ega sa siis mulle seda näkku karjuma ei pea!" lausus Alexander vihaselt, kuid pisut leebema hääletooniga. Ta silmitses oma jalanõude otsi ja vaikis.
|
|
|
|
Post by Layla Resist on Mar 18, 2009 16:44:55 GMT -5
Layla lihtsalt vaikis. Ta ei osanud midagi öelda. "Läbi?" küsis ta siis, kui silmad kinni surus, kuna teadis vastust.
|
|
|
|
Post by Alexander Fithout on Mar 18, 2009 16:46:32 GMT -5
"Võibolla, kuid mitte päriselt," sõnas Alexander. Ja nende sõnade sammus ta lihtsalt Layla juurest minema.
|
|
"