|
|
Post by Alexander Fithout on Mar 13, 2009 10:36:14 GMT -5
Alexander irvitas vaikselt, kui siis pingilt tõusis ja eemale kõndis. Ta viskas rohukõrre maha ja hakkas selle peal hüppama ning karglema nagu loll. Siis hõõrus ta saapaotsaga maad ja jalutas tähtsa näoga pingile istuma tagasi. "Sa kas seisad, istud vanal puidust pingil, või siis sipelgapesas," pakkus ta, kui uhkelt naeratas.
|
|
|
|
Post by Lavender G. Strep on Mar 13, 2009 10:41:25 GMT -5
Lavender hammustas üsnagi tugevalt alahuulde, kulmud väheke kortsus. ,,Ma eelistaks teist varianti vast,'' pomises ta viimaks üsna allaandliku tooniga ning potsatas siis pingile istuma. ,,Niisiis,'' mõmises Lavender, ennast vastu pingi seljatuge toedates.
|
|
|
|
Post by Alexander Fithout on Mar 14, 2009 5:52:03 GMT -5
"Aga vaata," ütles Alexander peagi. Ta kummardas, et ta saaks vaadata pingi alla, haaras ühe teelehe ja võttis sealt ühe järgmise Pingielaniku. Tõstes selle pingi peale viskas ta teelehe minema oma käest ja pani limase eluka pingi mustale palgile roomama, "See on tigu."
|
|
|
|
Post by Lavender G. Strep on Mar 14, 2009 9:45:02 GMT -5
Lavender silmitses muigega järjekordset selgrootut. ,,Ohh, see on juba armsam,'' märkis tütarlaps irvitades ning koputas kergelt vastu teo koda. Hetk hiljem oli elukas ennast sinna sisse tõmmanud.
|
|
|
|
Post by Alexander Fithout on Mar 14, 2009 9:49:59 GMT -5
Alexander kergitas tuimalt kulme, kui see elukas eriti Lavendrile muljet ei pakkunud. Ta tegi ühe nipsu teo koja peale ja see lendas pingi taha. Ohates ajas ta end jälle kummargile ja sikutas pingi peale mingid elukad. Nina krimpsutades sõnas Alex: "Need on ju päris seksikad, eksole?..." Just nimelt - NEMAD. Ta oli Lavendrile pingi alt välja sorkinud kaks üksteise seljas olevat mardikat. "Nad paljunevad," ütles Alex selgituseks, oma näoilmet muutmata. "Kui romantiline!" arutles ta valjult.
|
|
|
|
Post by Lavender G. Strep on Mar 14, 2009 9:58:54 GMT -5
Lavender turtsatas kergelt. Nagu ta ise poleks ilma Alexanderi kommentaariteta aru saanud. ,,Minu meelest pole see nende jaoks enam pooldki nii romantline, kui enne. Pingi all oli pime,'' märkis tüdruk lõbusalt, pead väheke viltu ajades ning pilku mardikatelt ära pöörates.
|
|
|
|
Post by Alexander Fithout on Mar 14, 2009 10:07:47 GMT -5
"Koguaeg ei peagi privaatsust saama," teatas Alexander kergelt irvitades, kui pilgu mardikatele viis. Ta ei pööranud aga neilt ka pilku, kui Lavendrilt küsis: "Kas sa ikka tead, kui kiirelt paljunevad putukad-mutukad, eriti need siin?"
|
|
|
|
Post by Lavender G. Strep on Mar 14, 2009 10:10:19 GMT -5
Lavender saatis Alexanderi poole ühe kulmukergituse ning kehitas siis kergelt õlgu. ,,Pole õrna aimugi,'' vastas tütarlaps lihtsalt ning tõmbas enda kollase pusa luku eest väheke rohkem kinni.
|
|
|
|
Post by Alexander Fithout on Mar 14, 2009 10:14:19 GMT -5
"Mul ka mitte..." pomises Alexander pahuralt, kui siis mardikad lahku tõmbas ja ühe ühele poole viskas, teise teisele poole. Ta vilistas mingit täiesti suvalist viisijuppi, kui siis pilgu Lavendrile vedas, "Aa, ja ma tean, et ma olen imelik," lisas Alex õrnalt naerma hakates.
|
|
|
|
Post by Lavender G. Strep on Mar 14, 2009 10:28:07 GMT -5
Lavender irvitas Alexanderi sõnade peale ning sirutas siis jalad välja. ,,Usu mind, sa pole ka ainuke,'' märkis Gabrielle lihtsal ja täis tõsisel toonil, kuigi tema näol olev lõbus ilme püsis.
|
|
|
|
Post by Alexander Fithout on Mar 14, 2009 10:36:23 GMT -5
"Tore teada!" ütles Alexander vaikselt irvitades, kui pilgu Lavendrile vedas ja teda läbi vaikuse jälgis.
|
|
|
|
Post by Lavender G. Strep on Mar 15, 2009 11:29:24 GMT -5
,,Usun,'' lausus Lavender sõnale kaasa noogutades ning siis ennast siiski pingilt püsti vedades. ,,Mulle ikka ei meeldi sellel istumine,'' märkis ta pead väheke viltu ajades, ise samas ühel kohal keksides.
|
|
|
|
Post by Alexander Fithout on Mar 15, 2009 13:04:52 GMT -5
"Kuidas sa julged? Siin istus poiss, kes päästis Lavendri putukate-mutukate käest... See olin mina, muide... Ja nüüd sa lihtsalt keeldud?!" päris Alexander, kui pani käed näo ette, näitlemaks oma ahastust. Samuti oli tal raskused naeru tagasi hoidmisega.
|
|
|
|
Post by Lavender G. Strep on Mar 15, 2009 13:26:36 GMT -5
Lavender lõpetas keksimise ning muigas siis lõbusalt. ,,Vabandust - väga-väga vabandust. Ma peaksin vist nüüd pühalikku pinki suudlema ja nii tema, kui ka selle vapra poisi auks templi ehitama, onju?'' Tüdruk vaatas suurte silmadega Alexanderi poole, ise samas endale põske hammustades, et mitte naerma hakata.
|
|
|
|
Post by Alexander Fithout on Mar 15, 2009 14:06:53 GMT -5
Alexander tõstis rõõmsalt, kuid veidi imestunud näoga oma pöidla üles ja vehkis sellega rõõmsalt Lavendri nina ja muu näo ees: "Kuule, see idee on nagu SUPER! Kust sa nii häid mõtteid saad???" küsis ta uhkelt naeratades.
|
|
|
|
Post by Lavender G. Strep on Mar 15, 2009 14:29:03 GMT -5
Lavender alustas jälle enda keksimisega ning koputas endale vastu pead. ,,Vaata, teadsid, et kui inimesele vastu pead lüüa, siis ta aju paisub.. Ning mina kukkusin sündides peapeale.. Niiet minu ajumaht on algusest peale suurem olnud, kui teistel inimestel.. Seega.. ee.. ma ei teagi,'' mõmises ta lõpuks, väheke nõutult seisma jäädes.
|
|
|
|
Post by Alexander Fithout on Mar 16, 2009 3:31:30 GMT -5
"Kas ma pean nüüd su üle uhke olema või?" küsis Alexander rõõmsalt käsi plaksutades ja seejärel püsti tõustes. Ta astus kaks ringi ümber enda ja mõmises samal ajal midagi sellist: "Vasak, parem, parem, vasak..." Lõpuks lasi ta endal pingile pikali kukkuda ja hakkas ennast hingetuks naerma.
|
|
