Öösel..

[Charlotte C. C.-Fithout]

Lotte jalutas mööda tänavat. Lõpuks leidis neidis end jõe äärest. Ta istus jõe äärsele pingile ja vaatas ringi. Igal pool oli näha autosid. Siin ei seiskunud elu ka kunagi. Lotta muigas vaid selle peale ja jäi vaatama jõe värelevat ja kuu käes sädelevat pinda..

[Alexander Fithout]

Alexander lonkis mööda Willamette jõeäärset kallast, pilk oma tossudel. Imelikul kombel ei olnud seekord tema kõrvades üürgamas kõrvaklappe- Järsku ta seisatas, kui autovalgus tema näole läks ja ta silmi kissitades käe silmade ette pidi toppima. Siiski, siiski - ta tänas autovalgust, kui märkas, et Charlotte istub seal pingil. Ta otsustas Lotte't veidi ehmatada ja talle vaikselt lähemale hiilides surus ta oma käed tüdruku silmadele.

[Charlotte C. C.-Fithout]

Lotte karjatas väga valjult ja kargas püsti. Ta seisis kõnniteel ja vaatas õhku ahmides Alexandrile otsa. "Jessas, ära ehmata," ütles Lotte rahunedes ja istus pnigile..

[Alexander Fithout]

Alexander turtsatas, kui Charlotte kõrvale pingile istus, imelikult lähedale kusjuures. "Kas meie väike Lottekesekene ehmatas?" küsis Alex hellitava häälega, kui kergelt irvitades sõbrannale otsa vaatas, "Ma olen kuulus sarimõrvar ja ma tahan su emalt iga tund 100 000 000, kui ma seda ei saa, hakkan ma iga tund saatma su emale ühe SINU näpu," rääkis Alexander möriseva häälega, kui vaikselt muigas. Ta ei teeks iial Charlottele ega ka kellegile teisele nii.

[Charlotte C. C.-Fithout]

"Mu empsil pole kümme korda nii palju raha ja see teeks kokku ühe miljardi," lausus Lotte. "Kas kuulus sarimõrvar tuli siis jõe äärde rikkaid ja ilusaid tüdrukuid jahtima või mida tegema?" küsis Lotte..

[Alexander Fithout]

"Kas sina, või vähemalt su ema on kuulnud asjast nimega SMS-laen? Ütleme, et tal on viis miljonit pangaarve peal ja ta annab selle mulle - sarimõrvarile, nohhhhhhhhhhh!!!!!!!!! - ja, ja, ja... Ja laenab viis miljonit juurde. Teil on ju seif ka ikka kodus?" rääkis Alexander muiates, kui siis oma nina kratsis, "Täpselt seda, mida sa arvasid!" ütles Alex uhket nägu tehes Charlotte küsimuse peale.

[Charlotte C. C.-Fithout]

"Mu emps teenib need miljonid ise mitte ei võta laenu. Piiks-piiks ja raha tuleb, piiks-piiks ja võlad kaelas. Kuigi meil oleks see võlg vist ruttu kaelast ära ka, aga ikkagi laen on nõme ja meil on tõesti kodus seif," seletas Lotte midagi kokku.. "Ja ma tean, et su tänase õhtu esimene ilus ja rikas ohver on tüütu ja liiga jutukas," lausus Lotte irvitades..

[Alexander Fithout]

Alexander muigas, kuulates tähelepanelikult Charlotte juttu. Tegelikult tegi ta nalja, kui Lotte jutt oli täiesti tõsi, muideks teadis ta seda ise ka, kuid ei hakanud seda talle ütlema, "Sa oled mu tänase õhtu viiesaja kolmas ohver..." ütles Alexander salapäraselt muiates.

[Charlotte C. C.-Fithout]

Lotte ohkas ja surus näideldes solvunult käed rinnale. "Ma tahtsin esimene olla ja ikkagi ei olnud need viissada kolm ohvrit nii ilusad kui mina," lausus Lotte ikka veel solvunut mängides ja egotsedes..

[Alexander Fithout]

Alexander patsutas Charlotte't mõtlikult õlale ja ütles andeks paluvalt: "Tead, et sina oled viie saja neljas ja ühtlasi ka viimane. Ja viimane, kujutad ette... Sa olid kõige ilusam neist." Mõtlikult oma ripsmeid plaksutades silmitses ta Lottet.

[Charlotte C. C.-Fithout]

Lotte suunurgad tõusid koheselt ülesse. "Ma tänan. Ega sul endal ka viga pole. Igatahes oled sa kõige nägusam mõrvar keda ma tean ja ega ma ei teagi ühtki teist," lausus Lotte ja tegi tänu eest noormehe põsele ühe kerge musi.

[Alexander Fithout]

Alexander viis pilgu kõrvale, kui kergelt punastas. See oli toimunud liiga kiiresti ja äkiliselt, "Ma tänan, ma tänan," lisas Alex irvitades, kui pilgu Lottele viis ja teda kerge naeratusega silmitses.

[Charlotte C. C.-Fithout]

"Nunnu," ütles Lotte vaid ja vaatas järve. Siis hakkas ta ümisema mingit lauluviisi ja selleks oli Lady Gaga boys boys boys.

[Alexander Fithout]

Alex silmitses Charlotte't, kes järsku laulma hakkas. Ta ei saanud üldse aru, mida too laulab, aga noh jah. "Öö, ääää... Mis sind siia tõi üleüldse?" küsis Alexander, taibates, et ei olnud seda veel küsinud. Jubejube igav oli ja ta kavatses varsti uttu tõmmata, kui ägedamaks ei lähe.

[Charlotte C. C.-Fithout]

"Mul hakkas üliigav ja siis ma tulin jalutama ja avastasin end lõpuks siit ja siin on ka igav," vuristas Lotte. Tai olnud kindel kas Alex üldse arugi sai ta jutust..

[Alexander Fithout]

Alexander silmitses Charlotte't üsna imelikult. Viimaks puhkes ta naerma ja tiris pilgu Lottelt ära jõele. Ta vaatas segaduses selle peegelpilti, mitte midagi ei saanud ta tüdruku jutust aru! "Võibolla sa kordaksid seda uuesti... Aeglaselt ja siukeselt ägedamalt?" küsis Alex, "Palun?"

[Charlotte C. C.-Fithout]

Lotte ohkas. "Mul hakkas üliigav ja siis ma tulin jalutama ja avastasin end lõpuks siit ja siin on ka igav," lausus Lotte uuesti ja aeglasemalt ja rahulikumalt...

[Alexander Fithout]

Alex plaksutas õnnelikult oma ripsmeid, kui pilgu Charlottele viis, "Aitäh, mu Jumalanna, et aitasite mul vabaneda mõtlemisest!" Ta tõusis, kui Charlotte ees ühe suure ja sügava kummarduse tegi.

[Charlotte C. C.-Fithout]

"Mida sa ajad? Ahh, vahet pole. Ma hakkan varsti vist tantsima," lausus Lotte järjest, vaadates ringi..

[Alexander Fithout]

"Ma kummardasin," ütles Alexander jonnakalt, kui tagasi oma kohale marssis ja pettunult käed rinnale pani. "Eks sa tantsi, ma ei keela," mõtles ta ohates ja kratsis mõtlikult nina. Ta ei solvunud, ei, üldse mitte.