|
|
Post by Layla Resist on Mar 18, 2009 5:49:17 GMT -5
Layla sisenes kohvikusse. Ta vaatas hetke ringi ning suundus siis leti äärde. Neiu tellis omale ühe valge shokolaadikoogi ja apelsini mahla. Kui toidu eest oli makstud, vaatas Layla, kuhu istuma minna. Tüdruk märkas kusagil kohviku taga otsas lauda, kus nad Alex'iga viimati istusid. Neiu ohkas kergelt ning suundus siis sinna istuma. Ta pani käes olevad asjad lauale ning asetas oma käekoti siis toolileenile. Valge tagi pani Layla nagisse, mis seal kõrval oli. Neiu istus ning hakkas siis tasapisi oma kooki sööma, endal peas igasugused mõtted.
|
|
|
|
Post by Alexander Fithout on Mar 18, 2009 6:06:14 GMT -5
Alexander sisenes John's Cafe'sse. Umbes kaks päeva tagasi olid nad Laylaga siin samas istunud ja rääkinud nende eelmisest suhtest. Poiss ohkas. Tal ei olnud mitte mingit tuju midagi osta, ja sellepärast jalutas ta lauani, kus nad Laylaga eelmine kord istunud olid. Oma üllatuseks nägi ta sealt Layla't!!! "Tere," pomises ta kohmetult.
|
|
|
|
Post by Layla Resist on Mar 18, 2009 6:08:51 GMT -5
Layla tõstis pea ning ehmatas kergelt, kui Alexit seal nägi. "Hommikust" lausus ta vaikselt ning pööras pilgu siis taas oma koogile. Layla võttis taas ühe suutäie koogist ning jõi siis kiirelt apelsinimahla peale. "M-mis sind siia tõi?" küsis tüdruk siis vaikselt ning alles siis julges ta pilku Alexile suunata.
|
|
|
|
Post by Alexander Fithout on Mar 18, 2009 6:12:25 GMT -5
"Ee, vajasin kohta mõtlemiseks," lausus Alex, kui siis naeratas. "Ootad sa kedagi?" päris Al siis, kui viipas tühjale kohale Layla vastas.
|
|
|
|
Post by Layla Resist on Mar 18, 2009 6:14:26 GMT -5
Layla vaatas pisut imestunult Alexi poole, kuid raputas siis pead. "Kui üldse kedagi, siis sind" lausus ta endamisi, kuid piisavalt kõvasti, et Alex seda kuuleks. "Kui soovid, siis .." lausus ta, kui tühjale kohale viipas ning andis mõista, et Alex võib istuda. Neiu süvenes siis taas oma koogi söömisele, mis oli kusjuures imehea.
|
|
|
|
Post by Alexander Fithout on Mar 18, 2009 6:20:10 GMT -5
Alexander noogutas kergelt, kui siis Layla vasta istus ja silmitses seda, kuidas neidis kooki sööb. See omas hetkel aga kõige vähem tähtsust. Tühja pilguga vaatas Al kohvikus ringi ja ei leidnud õiget jututeemat, millest räägida. See, millepärast Alexander siia üldse tuli, oli tal üldse meelest läinud.
|
|
|
|
Post by Layla Resist on Mar 18, 2009 6:23:17 GMT -5
Layla ohkas kergelt, kui lõpuks koogi söömise lõpetas. Neiu tõstis pilgu ning vaatas hetkeks Alexi poole. "Kuna sa otsisid kohta mõtlemiseks, siis ma oletan, et sa pole veel midagi jõudnud mõelda?" küsis neiu siis hetke pärast, kui oli mõnd aega Alexit jälginud. Tüdruk võttis klaasi ning jõi sealt paar lonksu, mille järel klaasi jälle laual maandus.
|
|
|
|
Post by Alexander Fithout on Mar 18, 2009 6:28:58 GMT -5
Alex raputas pead. "Ei... Mu mõtted keerlevad ainult selle lause ümber: ,,M a k a r d a n j ä l l e h a i g e t s a a d a!"" ütles Alexander äkitselt, kui Layla't ärevalt silmitses. Ta viis pilgu kõrvale ja ohkas kergelt.
|
|
|
|
Post by Layla Resist on Mar 18, 2009 6:34:31 GMT -5
Layla oli niigi mõttes ning sai vägagi hästi aru, mida ta varem teinud oli. "Ma T ä i e s t i mõistan" lausus ta sosinal. Neiu kõnevõime oli äkitselt kadunud ning pisarad kerkisid silmadesse. Layla hingas sügavalt sisse ning välja, viies pilgu siis rahutult mujale. Neiu tõmbas näppudega läbi tuka, nii et need kuidagi kõrvale ilusti hoidma jäid. Neiu pilk oli ikka mujale suunatud. Ta ei osanud ka midagi öelda, sest selle teema ülesvõtmine oli valus neile mõlemale. Neiu ei tahtnud seda veel hullemaks teha. Peagi viis Layla oma pilgu rahulikult Alexile. "See aeg.. mis ma sust eemal olin.." alustas ta siis rahulikult, kuid katkendliku häälega. "..ma sain aru, et midagi on väga valesti" pomises ta edasi. "Ma ei tea kas suudaksin.. enam ilma sinuta olla" lisas ta siis, kui nüüd esimene pisar üle põse voolas. "Ma ei suudaks seda sulle enam teha" lisas ta jällegi sosinal.
|
|
|
|
Post by Alexander Fithout on Mar 18, 2009 6:36:47 GMT -5
Alex naeratas hindavalt, kui oli kuulnud Layla lauseid. Ta kummardus tüdrukule üle laua lähemale ja pühkis õrnalt oma pöidlaga tüdruku näolt pisara ära, "Ära nuta..." pomises ta, kui vaikselt alahuulde hammustas. Ta teadis, et see on võimatu. "Kuidas ma nii loll olen?" küsis ta endalt mõtetes.
|
|
|
|
Post by Layla Resist on Mar 18, 2009 6:40:07 GMT -5
Layla oli üritanud kõigest väest pisaraid eemale hoida, kuid see ei tulnud ilmselt hästi välja. Neiu suunas pilgu mujale, sel hetkel, kui Alex pisara ära pühkis. Neiu oli pisut rahutu ning üritas maha rahuneda. Peagi viis Layla taas pilgu Alexile. Nende vahel kestis pikk vaikus. "Ütle palun midagi.." pomises Layla endamisi, kuna seda Alexi eelmist lauset polnud ta õieti kuulnud, või siis ei süvenenud sellesse. Layla üritas üht suunurka kergitada, kuid seda suutis ta vaid hetkeks, samalajal, kui Alexile otsa vaatas.
|
|
|
|
Post by Alexander Fithout on Mar 18, 2009 6:42:10 GMT -5
"Ma ei tahtnud sulle hetkel haiget teha, Layla," ohkas Alexander, kui tuimalt oma toolile tagasi vajus ja täiesti lõdvalt lauda põrnitses. Ta teadis, et neile mõlemale on see hetk valus, kuid ka see ei olnud Laylast õige, kui ta Alex'i üksi jättis.
|
|
|
|
Post by Layla Resist on Mar 18, 2009 6:45:02 GMT -5
Layla raputas pead. "Nagu sa tead, ma olen ise kõiges süüdi ning üritan seda parandada" lausus neiu vaikselt, kuid ei pööranud pilku Alexilt. "Sa ei pea vabandama.." lisas ta ning ohkas siis kergelt.
|
|
|
|
Post by Alexander Fithout on Mar 18, 2009 6:49:30 GMT -5
"Pean... Hetkel korraldasin mina selle segaduse," tunnistas Alexander, kui Layla'le ühe karmi pilgu heitis ja siis pea ära keeras.
|
|
|
|
Post by Layla Resist on Mar 18, 2009 6:52:17 GMT -5
"Ja selle kõige algatasin mina!" lausus Layla siis pisut kõvemini. Neiu mõistis, et oli jälle endast välja läinud, ja kõike seda vaid enda lolluse peale. Layla hingas taaskord rahulikult sisse ning välja. "Mul.. pole lihtsalt paremat öelda, kui et - vabandust" lausus Layla siis hetke pärast, kui pilgu taas Alexi silmadesse viinud oli. "Palun v ä g a vabandust" lisas ta siis veel. "Ja ülejäänud on sinu otsustada" lisas ta vaikselt mõne hetke pärast, kui nüüd pilgu vaikselt tühjale taldrikule viis.
|
|
|
|
Post by Alexander Fithout on Mar 18, 2009 6:56:59 GMT -5
Al ohkas vaikselt. "Ma helistan sulle, h e l i s t a n," lubas Alex. "Ma ei saa nüüd lihtsalt sulle näkku öelda, et jah, ma andestan. See oleks ebaõiglane ja nõme minu jaoks," lisas Alexander. Ta toetas pea kätele ja ohkas vaikselt. Jälle.
|
|
|
|
Post by Layla Resist on Mar 18, 2009 6:59:06 GMT -5
Layla vaatas korra kõrvale ja siis uuesti imestunult Alexit. "Sa ütled mulle sellise asja telefoni kaudu?" küsis Layla siis hetke pärast, kuid üli vaikselt. Neiu lootis, et oli valesti aru saanud. "Ja .. kas nüüd on jälle see hetk, kus ma pean lahkuma?" küsis Layla vaikselt, kerge kulmukergitusega.
|
|
|
|
Post by Alexander Fithout on Mar 18, 2009 7:01:22 GMT -5
Alexander ei öelnud midagi. Ta vangutas pead. Layla oli temast tõesti valesti aru saanud. Poiss toetas pea vastu lauda ja mitte midagi ütlemata alustas ta pea vastu lauda peksmisega, nagu alati, kui ta väääga närvi läks.
|
|
|
|
Post by Layla Resist on Mar 18, 2009 7:07:19 GMT -5
Layla vaatas, kuidas Alex käitus. "Palun, Alex.." lausus ta, kui neiu taas tundis, kuidas pisarad silmadesse tungivad. Neiu liikus lauale lähemale, et ta noormeheni ulatus ning silitas siis õrnalt noormehe pead, üritades teda maha rahustada. See oli tavaliselt alati mõjunud. Laylal oli valus vaadata, kuidas Alex piinades on ning lisaks veel oma pead vastu lauda peksis.
|
|
|
|
Post by Alexander Fithout on Mar 18, 2009 7:11:30 GMT -5
Al surus käed rusikatesse, et Layla't mitte lüüa. See oleks Alexandrile kõige suurem piin. Ta jõllitas tüdrukut vihaselt. "Sul on nüüd hea öelda "palun, Alex", kui juba kõik möödas on. Kas sa arvad, et minul ei olnud valus? Ojaa, sul oli jah hea, kui sa kohe minu juurest võibolla järgmise juurde jooksid, aga tahad tõde teada? M i n u l e i o l n u d!" nähvas ta. Poiss tahtis laua alla vajuda - ta ei suutnud enam!
|
|
